Pühapäev, 9 veebruar, kell 9.00 oli meli kogunemine Tallinnas “Lennart Meri” nimelises lennujaamas, kus me pidime kogunema, et siis kell 11.30 lahkuva lennuga sõita Taani täpsemalt Sønderborgi. Niipea kui Anti oli kohale jõudnud (siinkohal peaks mainima et Anti jäi 15min hiljaks) andsime ära oma pagasi. Lennujaamas olles jätsime hüvasti oma lähedastega, kes meid olid saatma tulnud. Peale seda läksime läbi turvakontrollist, kus Ander ja Jan pidid läbima lõhkeaine kontrolli, kust nad kahjuks pääsesid puhtalt. Seepeale läksime läbi R-kioskist, kust ostsime lennukile head ja paremat.
Lennukile minnes ei suutnud keegi oma silmi uskuda, kuna lennuk millega me üle oma ilusa Läänemere pidime sõitma oli proppeller lennuk, mis ei tekitanud meis erilist soovi sinna lennukisse istuda. Ka lennuk seestpoolt ei pakkunud erilist naudingut, kuna istmed kus me pea 2.5h veetma pidime ei olnud just osadele meist eriti mugavad oma suuruse poolest. Ander kes ei olnud kunagi lennukiga sõitnud oli ehk enim meist pinges, vähemalt seda oli ta näost näha. Kohale jõudsime isegi kiiremini, kui algselt plaanitud.
Lennujaamas ostsime piletid rongile mis meid siis Sønderborgi viima pidi. Enne rongile minekut käisid osad meist ka Burgerkingis väikest kehakinnitust võtmas, nendehulgas ka Anti, kes lasi burgeril hea maitsta. Peale väikest burksi, läksime perroonile ja ootasime oma rongi. Vot alles sealt võiks öelda, et meie seiklus algas. Rongile minnes ootas meid ees tõeline unelmate vagun, ei ühtegi teist inimest, mugavad toolid, tasuta WIFI ühendus ja kõige tippuks veel ka mugavad toolid. Peale esimest peatust aga meie õnn pöördus, kuna meie jure tulid mingid kohalikud kes ütlesid, et kohad kus me isteme on nende oma ning nad palusid meil lahkuda. Meie kui turistid ei osanud sellest veel midagi arvata ning vahetasime kohta. Kuid kui meid ka sealt ära aeti hakkasime mõtlema et milles asi. Peale mene kohalikuga suhtlemist saime aru et pileteid ostes oleksime ka pidanud valima kohad kus me istuda tahame. Kõige tippuks selgus veel ka see, et olime vales vagunis, kuid sellega õnneks probleemi polnud kuna saime suhteliselt varakult sellest aru ning vahetasime oma vagunit. Olles vahetanud vagunit ning sõitnud edasi mõni peatus hakkas rong vaikselt täituma ning pidime püsti seisma. Veidi aega hiljem leidsid Kaspar ja Anti omale kohad kus nad said ilusti teekonna lõpuni oma jalgu puhata. Kuid meie ülejäänud kolm reisiselli pidid oma 4h kas püsti või siis oma kohvrite peal istudes (olenevalt olukorrast) veetma. Nii mõneligi kohalikule nagu näha tundus see suhteliselt naljakas. Rongis olles veetsime enamalt aega sellega, et vaatasime Google mapsist seda millal me kohale jõuame, muusika kuulamise ja lihtsalt tavalise Eestlasliku käitumisega :D.
Kohale jõudes võttis meid vastu (vähemalt meile tundus) et Taanis tuulepealinn. Kohati tundus maapeal püsimine isegi raske. Ühika leidmine oli veidi raskentatud, kuna keegi meist ei teadnud täpselt kus see asus. Kuid Anti kellel oli veidi rohkem infot teadis isikuid kellele helistada ja saime tänu neile infot kuhu me peaksime liikuma. Kohale jõudes võttis meid vastu ühika juhataja, kes rääkis veidi kuidas me seal elama hakkame (hilem tegi üks kooli õpilane, nimi oli tal Kevin meile majapeal pikema tuuri). Kuid enne seda käisime veel köögis söömas, kus juba teati et me tulema ning me võisime sealt kõikke head ja paremat võtta. Peale sööki viisime asjad tuppa ja käisime all selle ühika ja kooli reeglite kohta powerpointi vaatamas. Hiljem peale kõikki neid tominguid tulime tuppa, seadsime lahti oma kohvrid ja seadsime endast põhimõtteliselt magama.
Välispraktika Taanis 